Radoon vees

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Terviseriski seisukohalt on oluline radooni lagunemine lühiealisteks tütarisotoopideks, nn. radooni tütarproduktideks (poloonium-218, plii-214, vismut-214, poloonium-214). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Radoon eraldub õhku kraaniveest. Ajutine radoonitaseme tõus on jälgitav vannitoas dušši või pesumasina kasutamisel ja köögis nõudepesumasina töötamisel. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgus. Alfa-kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel.

Radooni peetakse suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks.

Eestis tarbitava joogivee puhul tulenevad ^{226_{Ra ja}228_Ra}kõrged sisaldused Kambrium-Vendi veekompleksi põhjaveest.

Efektiivdoos on joogiveena kasutatava põhjavee radionukliidide sisaldusest tulenev inimese organites või kudedes neeldunud kiirgusenergia summa, vee joomisest 2 l ööpäevas ühe aasta jooksul, mille lubatud piirsisalduseks on kehtestatud 0,1 mSv/aastas.

Tänaseks on määratud oodatav efektiivdoos Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavee joogiveena kasutamisel kokku 125 puurkaevu kohta, millest nähtub, et ainult 12% puurkaevu põhjaveest tulenev efektiivdoos vastab normile (0,1 mS/aastas). Selle tulemuse alusel on arvutuslikult hinnatud, et lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest ehk u 14 % Eesti elanikest. Põhjavee kõrge radioaktiivsusega piirkonnad on Tallinn koos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjaosa.

Täiendavat lugemist:

Radoon.pdf